• Home
  • EDUCATION
  • Epangelo lya pe UNAM, NUST naNAMCOL oshimaliwa shooomilliona oma-N$403

Epangelo lya pe UNAM, NUST naNAMCOL oshimaliwa shooomilliona oma-N$403

Nust
N$25 dhoka dha pewa iiputudhilo tayi gandja elongo lyopaungomba nelongitho lyiikaha okupitila mehango lyo Namibia Training Authority (NTA).
Elizabeth Kheibes

Epangelo olya tula po oshimaliwa sha konda poomiliona oma-N$403 dha nuninwa iiputudhilo yelongo iinene yepangelo moshitinemumvo shotango shomumvo go2026, sho kwa li kwa tulwa miilonga omaindilo gopaaungomba goshiketha hashi futile aailongi eilongo miiputudhilongo yopombanda (NSFAF), kohi yomukalo omupe gweilongo lyiifuta ya yambidhidhwa kepangelo. 

Iimaliwa oya li ya topolelwa iiputudhilo ngaashi University of Namibia (Unam),ngoka a pewa oomiliona N$221, Namibia University of Science and Technology (NUST), a pewa oshimaliwa oomiliona N$166 osho wo oshimaliwa shi thike poomiliona N$16 dha pewa oshiputudhilo sho Namibia College of Open Learning (Namcol).

Pethimbo ta popitha epatululo pambelwa lyomaindilo gopamalungula goNSFAF gomumvo 2026 mOmaandaha, ominista gwelongo Dr Sanet Steenkamp okwa ti etokolo ndika ota li ulike eitulemo lyepangelo mokukwashilipaleka kutya uupyakadhi wopashimaliwa ina wu imba we aanaskola mboka ya pita nawa ya mone elongo lyopombanda.

Mokutsikila ngeyi nokugandja omakwatho gongushu koshigwana, ota tu yi komeho nokufuta iifuta yokwiinyolitha osho wo iifuta yootundi kaailongi ayehe ya gwanitha po shoka tashi pumbiwa, nokukwashilipaleka kutya uuthigona woshimaliwa ina wu imba mboka ya pita ya mone elongo,” Steenkamp ta ti.

Kiimaliwa mbyoka ya pewa iiputudhilo itatu, okwa gwedhwa wo oshimaliwa shoomiliona N$25 dhoka dha pewa iiputudhilo tayi gandja elongo lyopaungomba nelongitho lyiikaha okupitila mehango lyo Namibia Training Authority (NTA).

Kombinga yiiputudhilo yopaumwene, oopelesedna omi-20 dhoomillion N$234 odha odhekelwa dhi ka topolwe uuna kwa manithwa omalongekidho agehe naambika otayi ka futwa petameko lyomwedhi Febuluali.

Steenkamp okwa holola kutya etulomiilonga ndika “ota li holola onkatu onene opo elongi li gandje ompito komuntu kehe meudhililo nopwaana ondjoolola osho wo li kale eyamukulo lyoondjodhi dhaagundjuka yetu nokoompumbwe dhehumokomeho dhoshilongo shetu”.

Ethimbo lyopaulumwempumbwe

Okwa pandula wo oshilonga oshinene sha longwa kuuministeli wemona sho wa nkondopaleke omufango tagu ka longithwa mokufuta iifuta yelongo na unene okwa thethenga ominista gwemona Ericah Shafudah naanashilonga ye ” shoka ya longo nuudhigini nonelongelokumwe opo ya vule ya mone oonzo tadhi pumbiwa okukalekapo nokunkondopaleka oompito dhokumona elongo lyopombanda”.

Omanga iifuta yootundi osho wo mbyoka yokwiishangitha tayi futwa kepangelo meudhililo, Steenkamp okwa holola wo olukeno kombinga yomashongo ngoka unene aailongi ya za momagumbo ga nika oluhepo haya tsakaneneke omolwa onkalo yomalukalwa ndjoka ya ninga ondilo.

Onkene epangelo ota li ka yambidhidha wo iifuta mbyoka yaa nasha nootundi okupitila momufango nguka gwelongo lyopombanda ta li futwa kepangelo,” tati ngaaka.

Ta gwedha po ta ti:“Nonando oshimaliwa sha gandjwa ita shi ka kwathela oompumbwe adhihe meudhililo, otashi gandja ngaa ekwatho enene lyuulethimbo methimbo lyo opalela shoka tashi kwashilipaleke aailongi ya tsikile okukala mootundi, yi utula no ye na omukumo okumana omailongo gawo,”

Ominista okwa tsu omuthindo pomufango gwiifuta yelongo lyopambanda kutya” ogwa kankamekelwa unene koompumbwe dhoshilongo osho wo komahumokomeho ga odhekwa mo”, ta gwedha po ta ti okutula eliko lyoshilongo meilongo lyaailongi osho epungulo enene lyaNamibia ndyoka ta li lalakanene ehumokomeho lyopaliko osho wo lyopankalathano ta li kalelele.

Okwa ti:” Uuna twa yambidhidha aailongi momukalo nguno, kashi shi owala egandjo lyoshimaliwa ndele otwa kunu wo ombuto ombwanawa momapendulepo gopauntu”.

Oshikakothimbo shelongo oshipe

Omukuluntuwiliki twa kwathele gwoNSFAF Kennedy Kandume okwa ti etulo miilonga lyomaindilo gopaungomba go2026 olyo onkatu onene tayi eta elunduluko momufango gokugandja oshimaliwa sha nuninwa elongo lyopombanda unene tuu sho kwa totwa omufango gokufuta iifuta yootundi meudhililo.

Okwa ti:” Nena lya ningi esiku lyasimana okutula miilonga onzo yokomalungula ndjoka tayi gandja esimano mokulundulula nokunkondopaleka oonkalo dhomafutilo gelongo lyopombanda moNamibia”.

 

 

Comments

Namibian Sun 2026-04-23

No comments have been left on this article

Please login to leave a comment