Nonando Iran e li miita, Namibia okuna omahooli moompungulilo ga gwana oomwedhi ndatu
Nonando tu na omahooli ogendji moompungulilo, Namibia ni ilongekidhile oondando dhi londe.
Nonando kwa tukuka iita piilongo yopuuzilo wopokati mbyoka tayi yi elanditho lyomahooli moshipala, Namibia okuna omahooli moompungulilo ga gwanaokulongithwa koshigwana uule woomwedhi ndatu komeho.
Shi ikwatelela kehango lyo National Petroleum Corporation of Namibia (Namcor), ebesitelo enene lyomahooli oli li nale mondjila, omanga oompungulilo dhomahooli dhi na natango omahooli ga gwana okulongithwa koshigwana nonande opu holoke ompumbwe onene yomahooli.
Omupopiliko goNamcor Paulo Coelho okwa ti oompungulilo otadhi kwathele pakathimbo ashike nonande uuyuni owu li momalimbililo sha landula iikolokosha pokati ka USA, Israel naIran.
Omakuyunguto ga piyaganeke omalandithilo muuyuni Oshikumungu shika osha holoka konima US na Israel ya ponokele Iran nokudhipaga omuleli gwasho, Ali Khamenei, shoka sha eta omamubathano gaka kwatela mo niilongo yopuushiinda.
Omupelesidente gwa US Donald Trump okwa ti omaponokelo ngaka otaga tsikile “ uuna sha pumbiwa”, omanga omuleli gwa Iran Masoud Pezeshkian a kunkilile wo kutya oshilongo she otashi ka ninga wo “ li popila to lika”.
Iita mbika oya eta uutilwe molwa omakuyunguto pondjila yomefuta hayi ithanwa Strait of Hormuz, mpoka opo unene ha pu pitile oondongelwa dhomahooli okuya muuyuni.
Okulonda kwoondando
Okuza ohela, omahooli oga li taga landithwa kondando yoo-US$100 mondoloma, opo sha monika lwotango okuza 2022. Oshiwike sha za ko ngoka ta kwathele peha lyomuwiliki gopevi miipambele yiikwamahooli muuninisteli woomina niikwankondo Abednego Wkandjo okwa ti, epato nenge epiyaganeko kehe lya ningwa mondjila yoStrait of Hormuz ota li gumu noonkondo iilongo muuyumi mbyoka hayi landa omahooli hoka.
Ashike okwa ti Namibia ota tala oonzo dhilwe opo ku keelelwe ompumbwe yomahooli.
“Iha tu landa owala komulandithi gumwe,: Ekandjo okwa ti Namibia oha landa omahooli kiilongo ngaashi India, China, Europa osho wo kiilongo ya Afrika ngaashi koNigeria nokoLibya.
Nando ongaaka okwa kunkilile kutya iikolokosha mbika otayi ka guma shinene oondando dhomahooli muuyuni osho woo iifuta yokweeta oobesteelinga.
“Okulandithathana ota ku gumwa unene, noondnando otadhi tameke okulonda,” ta ti ngaaka.
“Oshinima shika oshinene unene notashi gumu ondando yendoloma kehe osho woo iifuta yoombesteelinga,” Ekandjo ta gwedha po ta ti oopelesenda dhi li pokati ko-20 nomi-30 dhomahooli muyuni ohadhi zi poshitopolwa sha gumwa komakuyunguto ngaka.
Oondando moshilongo inadhi lunduluka manga Sigo oompaka, Aanamibia inaya gumwa kelondo lyoondando lyombaadilila.
Uuministeli wiikwafaabulika, oomina niikwankondo owa tseyitha kutya oondando dhomahooli itadhi lunduluka omwedhi Maalitsa.
komunkulofuta, opetrol otayi kotha N$19.58 moliitela, odiesel 50 ppm oyi naN$19.63 moliitela, omanga odiesel 10 ppm tayi kotha N$19.73 moliitela. Ashike aalandithi yomahooli hewa oya li ya mono egwedhelo lyoondando noosenda mbali sigo opo N$2.38 moliitela okuza muga-4 Maalitsa.
Ongeshefa hayi landitha omahooli Puma Engergy otayi ti nonando omahooli ga kale ga gwana muuyuni pethimbo ndika lyomakuyunguto, omalandithilo itaga kala nomakankameno shoka tashi londeke oondando nodhomalweendo goondhila wo.
“Iilongo yomuAfrika oyo unene tashi vulika yi dhengwe ya luluma molwa oondando tadhi londo shivulithe eshonopalo lyomahooli lyolyenelyene,” Puma ta ti ngaaka.
Puma okwa gwedha po tati mongaashingeyi kapuna shoka tashi ulike okwaahena omahooli moNamibia omolwa iikolokosha ya holoka.



Comments
Namibian Sun
No comments have been left on this article