Oonayilona odha nika oshiponga
Elelo lyondoolopa yaSwakopmund, olya zimine omusindalandu gweyambulepo lyompango ndjoka tayi shunitha pevi elongitho lyoonayilona nenyateko lyoonayilona mondoolopa ndjoka pakugandja omageelo ngele aalandi oya tokola okudhi longitha, omulandu ngoka otagu kala gwotango moNamibia.
“Omakonaakono ngoka ga ningwa sha landula etulo miilonga muuyuni lyomageelo giifuta kwaamboka taya longitha oonayilonga, oga ulike eshuno pevi noopresenda 85 moonayilona tadhi longithwa mokuhumbata iilandomwa okuza moostola, muule owala yomvula yimwe sho kwa tulwa miilonga omulandu ngoka,” menindjela gwuundjolowele melelo lyondoolopa ndjoka, Clive Lawrence, a popi.
Otaku fekelwa kutya konyala oomiliyona 25 dhoonayilona ohadhi pewa ookastoma momvula kehe mondoolopa yaSwakopmund, odhindji ohadhi ka hulila momatoto giiyagaya.
Shimwe shomukundu hagu etithwa konayilona, odha longwa dha kola na ihadhi vulu okuhanagulwapo mbala naashoka oshili omukundu omunene kiimuna, kiiyamakuti oshowo kaantu.
Omunambelewa gwoNamibia Chamber of Environment (NCE)'s Chris Brown kwa popi kutya omatoto giiyagaya ogendji otaga monika ga dhingolokwa koonayilona, naashoka kashili mondjila koshilongo shoka hashi utumbula kutya oshimwe shomiilongo ya yela na oshi li omukundu omunene kiimuna, na otashi shunitha pevi omahwahwameko gaatalelipo.
Okwa tsikile kutya otaku tengenekwa kutya oonayilona odhi li dha kalela po oopresenda 95 dhiiyagaya tayi adhika momafuta muuyuni, omanga kwa hololwa natango kutya oopresenda 90 dhoodhila dhomomeya otadhi adhika dhina momapunda noonayilona.
Brown okwa kunkilile kutya ngele inaku ningwa sha okuya moomvula twa taalela omukundu ngoka otagu ka kala omunene noonkondo itagu vulu okuyandwa.
Omapekaapeko opo ga ningwa ngashiingeyi oga holola kutya oonayilona nandho odhi li omukundu kuundjolowele waantu.
Lawrence okwa yelitha kutya omageelo giifuta ngoka taga ka pewa aalandi inaga yelithwa nokutokolwa natango ihe otaku ningwa oonkundathana oshowo omayelithilo goshigwana.
Okwa gunu kutya ngele iifuta oyi li pevi nena shoka itashi ka ninga sha meshunitho pevi lyelongitho lyoonayilona.
Okwa tsikile kutya etulo miilonga lyomulandu ngoka opo ku hulithwepo andola elongitho lyonayilona moshilongo kashi shi oshinima oshipe, shapo ongele kwa tulwa miilonga ompango ndjoka tayi indika elongitho lyoonayilona dhoka dhi na ocalcium carbonate moshilongo, oshowo okutulapo iifuta yoosenda 50 monayilona kehe.
Iimaliwa otayi ka longithwa mokuhwahwameka oopoloyeka dhoka dha nuninwa oshikumungu shoka nokulongulula oonayilona ndhoka, oshowo okugandja omakwatho kongeshefa ooshona ndhoka tadhi vulu okunduluka oondjato dhokuhumbata pehala lyoonayilona.
Oompangela ndjoka oshi Ii oshitopolwa shomalalakano gondoolopa yaSwakopo, yi ninge ondoolopa yotango moNamibia tayi tula miilonga egameno lyomidhingoloko.
Brown okwa yelitha kutya iilongo ya thika po 40 muuyuni oshowo omalelo goondoolopa oyendji muuyuni oga tula miilonga omulandu ngoka, mwakwatelwa iilongo 15 ya Afrika.
United Nations Environmental Programme secretariat okwa gandja omayele gehulithepo lyelongitho lyoonayilona molwaashoka otashi etitha omikundu odhindji komidhingoloko, iimuna naantu woo.
JANA-MARI SMITH
“Omakonaakono ngoka ga ningwa sha landula etulo miilonga muuyuni lyomageelo giifuta kwaamboka taya longitha oonayilonga, oga ulike eshuno pevi noopresenda 85 moonayilona tadhi longithwa mokuhumbata iilandomwa okuza moostola, muule owala yomvula yimwe sho kwa tulwa miilonga omulandu ngoka,” menindjela gwuundjolowele melelo lyondoolopa ndjoka, Clive Lawrence, a popi.
Otaku fekelwa kutya konyala oomiliyona 25 dhoonayilona ohadhi pewa ookastoma momvula kehe mondoolopa yaSwakopmund, odhindji ohadhi ka hulila momatoto giiyagaya.
Shimwe shomukundu hagu etithwa konayilona, odha longwa dha kola na ihadhi vulu okuhanagulwapo mbala naashoka oshili omukundu omunene kiimuna, kiiyamakuti oshowo kaantu.
Omunambelewa gwoNamibia Chamber of Environment (NCE)'s Chris Brown kwa popi kutya omatoto giiyagaya ogendji otaga monika ga dhingolokwa koonayilona, naashoka kashili mondjila koshilongo shoka hashi utumbula kutya oshimwe shomiilongo ya yela na oshi li omukundu omunene kiimuna, na otashi shunitha pevi omahwahwameko gaatalelipo.
Okwa tsikile kutya otaku tengenekwa kutya oonayilona odhi li dha kalela po oopresenda 95 dhiiyagaya tayi adhika momafuta muuyuni, omanga kwa hololwa natango kutya oopresenda 90 dhoodhila dhomomeya otadhi adhika dhina momapunda noonayilona.
Brown okwa kunkilile kutya ngele inaku ningwa sha okuya moomvula twa taalela omukundu ngoka otagu ka kala omunene noonkondo itagu vulu okuyandwa.
Omapekaapeko opo ga ningwa ngashiingeyi oga holola kutya oonayilona nandho odhi li omukundu kuundjolowele waantu.
Lawrence okwa yelitha kutya omageelo giifuta ngoka taga ka pewa aalandi inaga yelithwa nokutokolwa natango ihe otaku ningwa oonkundathana oshowo omayelithilo goshigwana.
Okwa gunu kutya ngele iifuta oyi li pevi nena shoka itashi ka ninga sha meshunitho pevi lyelongitho lyoonayilona.
Okwa tsikile kutya etulo miilonga lyomulandu ngoka opo ku hulithwepo andola elongitho lyonayilona moshilongo kashi shi oshinima oshipe, shapo ongele kwa tulwa miilonga ompango ndjoka tayi indika elongitho lyoonayilona dhoka dhi na ocalcium carbonate moshilongo, oshowo okutulapo iifuta yoosenda 50 monayilona kehe.
Iimaliwa otayi ka longithwa mokuhwahwameka oopoloyeka dhoka dha nuninwa oshikumungu shoka nokulongulula oonayilona ndhoka, oshowo okugandja omakwatho kongeshefa ooshona ndhoka tadhi vulu okunduluka oondjato dhokuhumbata pehala lyoonayilona.
Oompangela ndjoka oshi Ii oshitopolwa shomalalakano gondoolopa yaSwakopo, yi ninge ondoolopa yotango moNamibia tayi tula miilonga egameno lyomidhingoloko.
Brown okwa yelitha kutya iilongo ya thika po 40 muuyuni oshowo omalelo goondoolopa oyendji muuyuni oga tula miilonga omulandu ngoka, mwakwatelwa iilongo 15 ya Afrika.
United Nations Environmental Programme secretariat okwa gandja omayele gehulithepo lyelongitho lyoonayilona molwaashoka otashi etitha omikundu odhindji komidhingoloko, iimuna naantu woo.
JANA-MARI SMITH
Comments
Namibian Sun
No comments have been left on this article