Ompango yekuthemo lyomategelelelo nayi zepo- uuministeli
Namibia okuli ta ningi oompata dhopashigwana netopolo lyomaiyuvo kombinga ngele oshilongo nashi tule miilonga ompango ndjoka tayi pitika ekuthemo lyomategelelo inaga halika.
JEMIMA BEUKES
OVENDUKA
Ompango ontiyali yomomvula yo 1975 tayi ithanwa Abortion and Sterilisation oya za oonkondo na oya pumbwa okukuthwamo po pehala pu tulwe omilandu dhoka tadhi popi oshili kombinga yonkalo ndjoka yili po ngele tashi ya kekuthemo lyomategelelelo inali gamenwa ndyoka tali dhana onkandangala moshilongo, pahapu dhomunambelelwa omukuluntu muuministeli wuundjolowele, Ben Nangombe, pethimbo lyoonkundathana dhopashigwana kombinga yonkalo yekuthemo lyomategelelo moNamibia.
Nangombe okwa tsu omuthindo kutya ompango ompe otayi ka tala kegameno lyaakiintu oshowo uupyakadhi wekuthemo lyomategelelelo inali gamenwa.
Nangombe okwa popi kutya ekondjitho lyokutula miilonga epitiko lyokukuthamo omategelelo osha etitha eningilo lyokatongo aakiintu mboka ya kuthamo omategelelelo na osha etitha woo uupyakadhi unene wekuthemo lyomategelelelo momapandanda shoka tashi tsikile nokutula moshiponga oomwenyo dhaakiintu.
Omapekaapeko ga ningwa koGuttmacher Institute oga holola kutya omategelelo inaga pangelwa ga thika poomiliyona 121 oga holoka omvula kehe pokati komvula yo 2015 no 2019 noopreseda 61 dhomomategelelo ngoka odha hulithe mekuthemo lyomategeelo.
Onkalo ndjoka kuNamibia nako otayi popi uupyakadhi womaso maakiintu omolwa omakuthemo gomategelelo moka uupyakadhi wopaivalelo wakalelapo oopresenda 20 wa etithwa konkalo ndjoka.
Momvula yo 2018, ominista nale yuundjolowele, Dr Bernard Haufiku oya lopota kutya okwa ningwa omakuthemo gomategelelo gaaheli pampango ga thika po 7 335 momvula yo 2017, na okwa kunkilile kutya omwaalu ngoka otashi vulika gwa thika po 10 000.
Muuyuni ope na uumbangi tawu holola nkene ekuthemo lyomategelelo ndyoka tali etitha uupyakadhi womaso mokati kaakiintu, na osha thiminike Ehangano lyUundjolowele mUuyuni, li pule opo ku kundathanwe ekuthemo lyomategelelo lyaaheli paveta onga onkalo yopaundjolowele.
Nangombe okwa popi kutya onkalo oya pumbwa okutalika koombinga adhihe opo ku vule okufaafanithwa onkalo ngele otaku tokolwa okuhulithwapo omategelelo inaga halika oshowo uuthemba okuhogolola iingambekithi yoluvalo yomondjila.
Omukalelipo gwoMedical Society of Namibia moonkundathana dhoka, Dr David Emvula, okwa popi kutya itapu vulu okukala okanona ngele kape na egameno lyayina.
Okwa popi kutya ngele omwenyo gwayina yokanona oguli moshiponga,nena otaku vulu okutalika konkalo yekuthemo lyetegelelo ndyoka nenge ngele uunona owu na uupyaadhi wopaundjolowele andola ngaashi sha monika mo kutya okanona kake na uuluwi, nena otaku pumbiwa okuhulithapo etegelelo ndyoka.
Okwa popi kutya oshi shiwike kutya eningo lyomakonaakono gox-ray olya nika oshiponga ketegelelo ihe itali vulu okuyandwa ngele nani olyo tali vulu okugandja uuyelele kombinga yonkalo yuundjolowele wetegelelo ndyoka.
Okwa tsikile kutya mboka haya ningi ekuthemo lyomategelelo inali gamenwa kaye na otseyo kombinga yolutu lyomukiintu na ohashi etitha uupyakadhi omukiintu eehamekwe noonkondo pethimbo ndyoka, unene ngele ombinzi yomukiintu oya yi mumwe nombinzi yetegelelo.
OVENDUKA
Ompango ontiyali yomomvula yo 1975 tayi ithanwa Abortion and Sterilisation oya za oonkondo na oya pumbwa okukuthwamo po pehala pu tulwe omilandu dhoka tadhi popi oshili kombinga yonkalo ndjoka yili po ngele tashi ya kekuthemo lyomategelelelo inali gamenwa ndyoka tali dhana onkandangala moshilongo, pahapu dhomunambelelwa omukuluntu muuministeli wuundjolowele, Ben Nangombe, pethimbo lyoonkundathana dhopashigwana kombinga yonkalo yekuthemo lyomategelelo moNamibia.
Nangombe okwa tsu omuthindo kutya ompango ompe otayi ka tala kegameno lyaakiintu oshowo uupyakadhi wekuthemo lyomategelelelo inali gamenwa.
Nangombe okwa popi kutya ekondjitho lyokutula miilonga epitiko lyokukuthamo omategelelo osha etitha eningilo lyokatongo aakiintu mboka ya kuthamo omategelelelo na osha etitha woo uupyakadhi unene wekuthemo lyomategelelelo momapandanda shoka tashi tsikile nokutula moshiponga oomwenyo dhaakiintu.
Omapekaapeko ga ningwa koGuttmacher Institute oga holola kutya omategelelo inaga pangelwa ga thika poomiliyona 121 oga holoka omvula kehe pokati komvula yo 2015 no 2019 noopreseda 61 dhomomategelelo ngoka odha hulithe mekuthemo lyomategeelo.
Onkalo ndjoka kuNamibia nako otayi popi uupyakadhi womaso maakiintu omolwa omakuthemo gomategelelo moka uupyakadhi wopaivalelo wakalelapo oopresenda 20 wa etithwa konkalo ndjoka.
Momvula yo 2018, ominista nale yuundjolowele, Dr Bernard Haufiku oya lopota kutya okwa ningwa omakuthemo gomategelelo gaaheli pampango ga thika po 7 335 momvula yo 2017, na okwa kunkilile kutya omwaalu ngoka otashi vulika gwa thika po 10 000.
Muuyuni ope na uumbangi tawu holola nkene ekuthemo lyomategelelo ndyoka tali etitha uupyakadhi womaso mokati kaakiintu, na osha thiminike Ehangano lyUundjolowele mUuyuni, li pule opo ku kundathanwe ekuthemo lyomategelelo lyaaheli paveta onga onkalo yopaundjolowele.
Nangombe okwa popi kutya onkalo oya pumbwa okutalika koombinga adhihe opo ku vule okufaafanithwa onkalo ngele otaku tokolwa okuhulithwapo omategelelo inaga halika oshowo uuthemba okuhogolola iingambekithi yoluvalo yomondjila.
Omukalelipo gwoMedical Society of Namibia moonkundathana dhoka, Dr David Emvula, okwa popi kutya itapu vulu okukala okanona ngele kape na egameno lyayina.
Okwa popi kutya ngele omwenyo gwayina yokanona oguli moshiponga,nena otaku vulu okutalika konkalo yekuthemo lyetegelelo ndyoka nenge ngele uunona owu na uupyaadhi wopaundjolowele andola ngaashi sha monika mo kutya okanona kake na uuluwi, nena otaku pumbiwa okuhulithapo etegelelo ndyoka.
Okwa popi kutya oshi shiwike kutya eningo lyomakonaakono gox-ray olya nika oshiponga ketegelelo ihe itali vulu okuyandwa ngele nani olyo tali vulu okugandja uuyelele kombinga yonkalo yuundjolowele wetegelelo ndyoka.
Okwa tsikile kutya mboka haya ningi ekuthemo lyomategelelo inali gamenwa kaye na otseyo kombinga yolutu lyomukiintu na ohashi etitha uupyakadhi omukiintu eehamekwe noonkondo pethimbo ndyoka, unene ngele ombinzi yomukiintu oya yi mumwe nombinzi yetegelelo.
Comments
Namibian Sun
No comments have been left on this article