Presidente a popi shoka a longa moomwedhi ndatu
Omupresidente Netumbo Nandi-Ndaitwah oshiwike shika okwa popi kombinga yaashoka a pondola po konima sho a yi koshipundi oomwedhi ndatu dha piti. Okwa tumbula kutya opweya omalunduluko omanene momilandu, maaleli noomonkambadhala dhi ili nodhi ili ndhoka tadhi lalakanene okulundulula nkene aanambelewa taya yakula oshigwana noshowo mokuyambula po eliko lyoshilongo. Pethimbo ta gandja olopota ye moshinyangadhalwa shokupatulula pambelewa Ethaneko lyoPashigwana Etihamano (NDP6) shoka sha ningilwa moUniversity of Namibia, Omupresidente okwa holola kutya omasiku ge gopetameko gepangelo lye oga li “ongetokolo lyokulundulula nkene hatu yakula oshigwana mokuyamukula koompumbwe dhawo nonokulonga neitulomo.” Momasiku 22 Maarsa 2025, Nandi-Ndaitwah oku ulike iilyo yOkabinete ke, hoka ke na owala oominista 14 naapeha yawo yaheyali. Oongoloneya ayehe 14 otaya longo iilonga yawo, konima yokweendithwa po moshigongiilonga shawo shoka sha li tashi dhengele. “Okangundu haka okashona noke li nawa iilonga yako oya kankamekelwa komaitaalo guuleli gatano: okukwata nawa iinima, okulonga nawa, okulonga noshili, okwaa longitha uundikushi nuulingilingi nokukwatela mo ayehe,” okwa ti. Iilyo yOkabinete oya tegelelwa yi longe iilonga yawo tayi wilikwa kiilalakanenwa yEthaneko lyoPashigwana Etihamano. Oominista otadhi ka shaina momwedhi nguka omauvathanotsokumwe ngaaka. Muule womasiku 90 Omupresidente a kala koshipundi, Nandi-Ndaitwah okwa talele po iilongo ngaashi Angola, Botswana, Zambia, Zimbabwe, Mozambique, Tanzania naSouth Africa. Okwa gongala woo moshigongiilonga shoUS-Africa Business Summit moLuanda, okuholola nokuulika kutya Namibia ehala dhingi lyomangeshefelo. Namibia okwa li noshigongi shotango shoominista dhiipindi moCommonwealth, oshigongi shoka sha ningilwa pondje yaUK, oshilongo oshawo tumu woo lwotango iipindi yasho nooskepa okupitila mIipindi yaManguluka mEnenevi – ootona 45,000 dhomongwa dha thinda ko Nigeria nokoCameroon.
Omalunduluko neyakulo lyoshigwana
Ombelewa yOmuprima oya patulula pambelewa omandiki guunangeshefa moshitopolwa sha//Kharas noshaHardap, pakulongitha omadhiladhilo gomuule mokukandula po omashongo twa taalela. Opolohalama ompe yi na kehe shimwe shokukwatha aayakulwa ayehe oyi ipyakidhilwa nayo. Oshiketha shoPashigwana shAagundjuka osha pewa oomiliona N$257, iimaliwa mbika otayi ka tamekwa okulongithwa mokati komwedhi Auguste. Oshiketha shepangelo osha gandja oomiliona dha konda po N$101 dhi kwathele aaniimuna. Epangelo olya gandja iikulya yoshikukuta kAanamibia omiliona 1.4, noshowo omakwatho molwefundja miitopolwa ihetatu. Oshikondo shoondholongo moNamibia osha longo iikulya yongushu yoomiliona N$13.9, kombinga onkwawo omahala giikunino iipe oga tothwa mo koZambezi nomOhangwena. Opoloyeka yiikulya yehangano lyoWorld Food Programme ya ningilwe omalolelo koshitopolwa shaMaheke otayi ka gandjwa moshilongo ashihe. Epangelo oli ipyakidhila nokutunga omagumbo 3492 nolya mana noshitopolwa shotango shokutunga omagumbo gaapolisi mOvenduka. Oshikwawo, omalukanda giinyakwi 31 ogi ipyakidhilwa nago okutulwa pamuthika goshinanena, omanga uundjugo 1019 owa tungwa miitopolwa 11. Konima sho Mozambique i ikutha mo mokudhanenwa uudhano woAU Region 5 Youth Games, Namibia okwe shi ningi nomo mwa dhanenwa uudhano mbuka. Konima ashike yiiwike yimweyimwe, oomiliona N$127 odha gandjwa dhi opalekithe uupale womaudhano mOvenduka nokoSwakopmund. Omaudhano ngaka oge eta po oompito dhiilonga dhi li 1,600.
Uundjolowele, elongo negameno nepopilo
Endiki lyuundjolowele lyoKatutura Health Centre ethimbo lyalyo lyokupatuluka olya lelepekwa, omanga ethimbo lyokupatuluka lyOkaklinika kaOkuryangava otali ka gwedhelwa muAuguste. Uuklinika uupe otau tungwa pomahala gaheyali, omanga ooambulansa 36 odha landwa nodha gandjwa kwaamboka ye dhi pumbwa noonkondo. Kombinga yelongo, epangelo epe olya tameka noonkundathana dhelongo lyoshali miiputudhilo yelongo lyopombanda yepangelo noshowo omandiki guungomba okuza mo2026. Omadheulo miilonga oga pewa aalongwantu 734 mokakakothimbo haka. Pokati mpoka, ombelewa tayi kondjitha iilonga yuukulo (National Counter-Terrorism Centre) oya totwa, nelongitho nelongitho lyuukwatya waantu paungomba olya tameke okulongithwa. Opolisi oya gwedha ko kokupatrola kwawo konima sho iimbuluma yokukwatwa niingangamithi kwa vuka, oshikwawo uuministeli womauyelele owa tamekitha oshikonga shokuhulitha po omahepakathano gopaukashikekookantu moshilongo shetu ( #EndGBVNamibia) petameko lyomwedhi Juni. Oonakulwa aakulu ye li 405 oya tseyithilwa kutya omaindilo gawo oge enda nawa. Aanaskola ya konda po 2900 ya za momihoko dha thigala po oya pewa omakwatho goshimaliwa sholefa, naanaskola 140 taya lumbu nuulema nayo oya pewa oshimaliwa woo. “Omwedhi dhetu ndatu koshipundi odha pala ondjila yoshilongo shetu sha lunduluka,” Nandi-Ndaitwah a ti. “Inatu mwena. Otatu longo.” Oku uvaneke kutya omuprima noominista otaya kala nokugandja omauyelele kombinga yiikondo yawo nokwi indile Aanamibia ayehe “ya longele kumwe mewi limwe” mokutsakanitha iilalakanenwa yehumokomeho tayi adhika mEthaneko lyoPashigwana Etihameno NDP6.
Omalunduluko neyakulo lyoshigwana
Ombelewa yOmuprima oya patulula pambelewa omandiki guunangeshefa moshitopolwa sha//Kharas noshaHardap, pakulongitha omadhiladhilo gomuule mokukandula po omashongo twa taalela. Opolohalama ompe yi na kehe shimwe shokukwatha aayakulwa ayehe oyi ipyakidhilwa nayo. Oshiketha shoPashigwana shAagundjuka osha pewa oomiliona N$257, iimaliwa mbika otayi ka tamekwa okulongithwa mokati komwedhi Auguste. Oshiketha shepangelo osha gandja oomiliona dha konda po N$101 dhi kwathele aaniimuna. Epangelo olya gandja iikulya yoshikukuta kAanamibia omiliona 1.4, noshowo omakwatho molwefundja miitopolwa ihetatu. Oshikondo shoondholongo moNamibia osha longo iikulya yongushu yoomiliona N$13.9, kombinga onkwawo omahala giikunino iipe oga tothwa mo koZambezi nomOhangwena. Opoloyeka yiikulya yehangano lyoWorld Food Programme ya ningilwe omalolelo koshitopolwa shaMaheke otayi ka gandjwa moshilongo ashihe. Epangelo oli ipyakidhila nokutunga omagumbo 3492 nolya mana noshitopolwa shotango shokutunga omagumbo gaapolisi mOvenduka. Oshikwawo, omalukanda giinyakwi 31 ogi ipyakidhilwa nago okutulwa pamuthika goshinanena, omanga uundjugo 1019 owa tungwa miitopolwa 11. Konima sho Mozambique i ikutha mo mokudhanenwa uudhano woAU Region 5 Youth Games, Namibia okwe shi ningi nomo mwa dhanenwa uudhano mbuka. Konima ashike yiiwike yimweyimwe, oomiliona N$127 odha gandjwa dhi opalekithe uupale womaudhano mOvenduka nokoSwakopmund. Omaudhano ngaka oge eta po oompito dhiilonga dhi li 1,600.
Uundjolowele, elongo negameno nepopilo
Endiki lyuundjolowele lyoKatutura Health Centre ethimbo lyalyo lyokupatuluka olya lelepekwa, omanga ethimbo lyokupatuluka lyOkaklinika kaOkuryangava otali ka gwedhelwa muAuguste. Uuklinika uupe otau tungwa pomahala gaheyali, omanga ooambulansa 36 odha landwa nodha gandjwa kwaamboka ye dhi pumbwa noonkondo. Kombinga yelongo, epangelo epe olya tameka noonkundathana dhelongo lyoshali miiputudhilo yelongo lyopombanda yepangelo noshowo omandiki guungomba okuza mo2026. Omadheulo miilonga oga pewa aalongwantu 734 mokakakothimbo haka. Pokati mpoka, ombelewa tayi kondjitha iilonga yuukulo (National Counter-Terrorism Centre) oya totwa, nelongitho nelongitho lyuukwatya waantu paungomba olya tameke okulongithwa. Opolisi oya gwedha ko kokupatrola kwawo konima sho iimbuluma yokukwatwa niingangamithi kwa vuka, oshikwawo uuministeli womauyelele owa tamekitha oshikonga shokuhulitha po omahepakathano gopaukashikekookantu moshilongo shetu ( #EndGBVNamibia) petameko lyomwedhi Juni. Oonakulwa aakulu ye li 405 oya tseyithilwa kutya omaindilo gawo oge enda nawa. Aanaskola ya konda po 2900 ya za momihoko dha thigala po oya pewa omakwatho goshimaliwa sholefa, naanaskola 140 taya lumbu nuulema nayo oya pewa oshimaliwa woo. “Omwedhi dhetu ndatu koshipundi odha pala ondjila yoshilongo shetu sha lunduluka,” Nandi-Ndaitwah a ti. “Inatu mwena. Otatu longo.” Oku uvaneke kutya omuprima noominista otaya kala nokugandja omauyelele kombinga yiikondo yawo nokwi indile Aanamibia ayehe “ya longele kumwe mewi limwe” mokutsakanitha iilalakanenwa yehumokomeho tayi adhika mEthaneko lyoPashigwana Etihameno NDP6.
Comments
Namibian Sun
No comments have been left on this article