Omahooli na ga ye momake gapelesidente, oominista odhi na uulingilingi: Mukwiilongo
Omutoolinkundana okuziilila
Omupelesindente gongundu yoNamibia Economic Freedom Fighters (NEFF) Epafras Mukwiilongo ota ambidhidha omadhiladhilo gokutula oshikondo shiikwamahooli kohi yombelewa yomupelesidente goshilongo, tati oominista dhaNamibia odhe shi ulika kutya oye na uulingilingi na itaya inekelelwa oshikondo shomahooli.
Okwa gandja oshiholelwa shominista onkulu ngoka e li mondjedhililo molwa uulingilingi nomolwa omatompelo kutya omupelesindente President Netumbo Nandi-Ndaitwah okwa li a kutha omisita yiikwamahooli miilonga Natangue Ithete mule woomwedhi ooshona konima ashike yeuliko lye nomafekelo ge na sha negandjululo lyuuthemba wokufula omahooli.
Mukwiilongo okwa ti Nandi-Ndaitwah okwa yela, ye ina fekelelwa nale uulingilingi nonando a longa ethimbo ele mepangelo shika oshe mu ningitha omuleli golela nomwiinekelwa onkene ka pu na omalimbililo.
Okwa ti: “Oominsita odhe sihi ulika ethimbo nethimbo kutya otaya vulu okulonga nuulingilingi, yo ohaya kwatwa ko nuupu”.
“Otu na yamwe ye li mondholongo tse otu na aantu ya mangwa po molwa uulingilingi womahooli moshikumungu shoNamcor-Enercon notashi vulika pu ka mangwe aantu oyendji molwa uulingilingi elando lyiiyakulitho yuunamiti muuninisteli wuundjolowele. Oominista odha li peni sho iinima ayihe mbino tayi ningwa?” ta ti ngaaka.
Inekeleni omupelesidente
Mukwiilongo okwa gwedha po ta ti muuyuni nopapolitika iilongo ya ngungumana tayi longo omahooli, iikondo yawo yomahooli oyi li mesiloshimpwiyu lyaaleli yiilongo mbyoka nonande ina gandja oshiholelwa sha sha.
Mukwiilongo okwa gandja wo ekunkililo kutya opuna oondunge dhopapolitika okukwata ko omaliko goshigwana.
“mongaashingeyi opuna uungundu, nomoSwapo momwene tayu kambadhala okukwata ko omahooli,” ta ti ngaaka.
“Omolwashike inaa ya hala okwiinekela omupelesidnente, ngoka a yela inaa fekelelwa nande uulingilingi wa sha opo omahooli ga ye momake ge?”
“Ngame omulele omukulu gondungu yompilameno ihe ethimbo limwe natu ethe opolitika ndele tatu taalele oshili- omahooli nage ye momake gomupelesindente manga,” oshilyo Oshikulu shegumbo lyopashigwana tashi ti ngaaka.
Eidhepomo lyaakwanezimo lya ekelwahi
Nandi-Ndaitwah okwa ekelehi omapopya gaana uushili kutya ota nananene unene koshikondo shomahooli shi kale momake opo aanona ye yam one mo omauwanawa molwaashoka ye na oongeshefa moshikondo shoka.
Okwa ti omanga aanona ye ye na wo uuthemba okukutha ombinga momangeshefelo ngaashi aakwashigwana ayhe, ka ye na oongeshefa moshikondo sho ma hooli.
Mukwiilongo wo okwa ekelehi omapopya ngoka taga lundililwa omupelesidnente ta ti: “ pelesidenteAanona yomuleli oye li nale aanangeshefa omanga inaa ninga omupelesidente, paife naya ethe nee oongeshefa dhawo?”
Othanekwantontwaveta yomumvo 2025 yiikwamahooli oya thanekwa yi tule oshikondo shiikwamahooli nohaasa kohi yombelewa yapelesidente. Othanekwaveta otayi thanekwa yi putotwe ongundumutima tayi ithanwa Upstream Petroleum Unit (UPU) ndjoka tayi kala noonkondo okugandja omapitikilo nokutonatela osho wo okweeta po omisindalandu shoka sha yooloka komukalo ngoka gwa kala gag u longithwa kuuministeli.
Aaleli yoongundu dhoompilameno oya kala nomaipulo kombinga yomalalakano goshinima shika osho wo ooveta tayi popile oshinima shika.
Omupelesidnete gondundu Independent Patriots for Change (IPC) Dr Panduleni Itula okwa ti oelunduluko ndika ota li eta omalunduluko moonkondo dhoka aaulikwahoogololwa yomupelesindente ye na, engambeko lyoonkondo dhomutumba gopashigwana okupula omapulo omunista ngoka ta kala e na oshinakugwanithwa shoshikondo shiikwamahooli.
McHenry Venaani ngoka e li omuleli gongundu yo Popular Democratic Movement (PDM) okwa ti omutse goshilongo, Nandi-Ndaitwah oku na nale oonkondo dhetulemiilonga lyoshikondo shomahooli nonande oshikondo shika osha kala kohi yuuministeli wiikamahooli.



Comments
Namibian Sun
No comments have been left on this article