Ondando yosuuka tayi shuna pevi
Ehangano lyoNamib Mills olya tseyitha egwo pevi noopresenda 16 mondando yosuuka ontokele yoSugar King oshowo egwo pevi lyoopresenda 11 mondando yosuuka ndjoka kayi shi ontokele.
Ehangano olya popi kutya egwo pevi ndyoka olya etithwa komwalu guli pombanda gwostoka yosuuka momalanditho gopauyuni oshowo enkondopala lyiimaliwa yaSouth Afrika mbyoka yin a ongushu yi thike pamwe niimaliwa yaNamibia, okuyeleka niimaliwa yaAmerika.
Iinima mbyoka oyo ya etitha eshuno pevi lyondando yosuuka momalanditho gopashigwana, pamushangwa ngoka gwa pitithwa kehangano.
Ehangano lyoFood and Agriculture Organisation (FAO) olya tseyitha muApilili kutya nonando ondando yosuuka muuyuni otayi gwu pevi ondando yoondya dhilwe ngaashi ndhoka dha longwa miilya otadhi londo pombanda.
Egwo lyondando yosuuka olya dhidhilikwa muDesemba gwomvula ya piti, unene miilongo mbyoka hayi longo osuuka oyindji, ya tumbulwa kutya oThailand naIndia.
Momusholondondo gwomayalululo gumwe, ondando yosuuka oya kala tayi gu pevi, ihe yiinima yilwe ngaashi omalwishi oya kala tayi londo pombanda yi vulithe ondando yosuuka noopresenda 15.4, naashoka osha etithwa kaalandi aape moIndonesia oshowo etulo miilonga lyotendela yokukutha olwishi pondje yoshilongo moPhilippine.
Ondando yiikwamahini nomayi oya kala yi li pombanda noopresenda 11 muApilili gwomvula ya piti, noFAO oya popi kutya shoka osha hwahwamekwa kompumbwe onene yiikwamahini oshowo koompito dhomalanditho moNew Zealand, sha landula egwo pevi lyelongo lyiikwamahini moshilongo shoka sha kala omunduluki omunene gwiikwamahini.
Kombinga yomalanditho gonyama, inaku dhidhilikwa omalunduluko omanene, kakele kegwo pevi mondando yonyama yoshingulu omanga ondando yonyama yongombe inayi lunduluka, pauyelele wa pitithwa komusholondondo gwepindikathano muuyuni.
Ehangano olya popi kutya egwo pevi ndyoka olya etithwa komwalu guli pombanda gwostoka yosuuka momalanditho gopauyuni oshowo enkondopala lyiimaliwa yaSouth Afrika mbyoka yin a ongushu yi thike pamwe niimaliwa yaNamibia, okuyeleka niimaliwa yaAmerika.
Iinima mbyoka oyo ya etitha eshuno pevi lyondando yosuuka momalanditho gopashigwana, pamushangwa ngoka gwa pitithwa kehangano.
Ehangano lyoFood and Agriculture Organisation (FAO) olya tseyitha muApilili kutya nonando ondando yosuuka muuyuni otayi gwu pevi ondando yoondya dhilwe ngaashi ndhoka dha longwa miilya otadhi londo pombanda.
Egwo lyondando yosuuka olya dhidhilikwa muDesemba gwomvula ya piti, unene miilongo mbyoka hayi longo osuuka oyindji, ya tumbulwa kutya oThailand naIndia.
Momusholondondo gwomayalululo gumwe, ondando yosuuka oya kala tayi gu pevi, ihe yiinima yilwe ngaashi omalwishi oya kala tayi londo pombanda yi vulithe ondando yosuuka noopresenda 15.4, naashoka osha etithwa kaalandi aape moIndonesia oshowo etulo miilonga lyotendela yokukutha olwishi pondje yoshilongo moPhilippine.
Ondando yiikwamahini nomayi oya kala yi li pombanda noopresenda 11 muApilili gwomvula ya piti, noFAO oya popi kutya shoka osha hwahwamekwa kompumbwe onene yiikwamahini oshowo koompito dhomalanditho moNew Zealand, sha landula egwo pevi lyelongo lyiikwamahini moshilongo shoka sha kala omunduluki omunene gwiikwamahini.
Kombinga yomalanditho gonyama, inaku dhidhilikwa omalunduluko omanene, kakele kegwo pevi mondando yonyama yoshingulu omanga ondando yonyama yongombe inayi lunduluka, pauyelele wa pitithwa komusholondondo gwepindikathano muuyuni.
Comments
Namibian Sun
No comments have been left on this article