Omuloka gwankundipala moshilongo
Omuloka gwankundipala moshitopolwa shaKhomas moshikakomvula shika twa zi, ogwa etitha oshikukuta moshilandopangelo nomidhingoloko dhopuushinda shoka kwa lopotwa kutya pandjokonona oshitiyali tashi dhidhilikwa moshitopolwa shoka konima yomvula yo 1913.
Olopota ndjoka ya pitithwa koshikondo shoNamibia Meteorological Service (NMS) mUuministeli wIilonga oya holola kutya omuloka ngoka gwa dhidhilikwa moshilando ogwa etitha onkalo yoshikukuta ya faathana naandjoka ya li ya dhidhilikwa moshilando moka momvula yo 29/30, pahapu dhaSimon Dirkse gwoNMS.
Oshiwike sha piti oshilando shaVenduka osha tseyitha omilandu dhekwatonawa lyomeya, ngoka kwa tegelelwa ga kwatwe nawa noopresenda dhi li po 15 omanga kuyele momwedhi nguka, Omupresidende Hage Geingob a tseyitha kutya onkalo yoshikukuta moshilongo oya ninga onkalo yopaulumomhumbwe.
Olopota ndjoka ya pititha koNMS oya holola kutya omuloka gwa nkundipala ogwa dhidhilikwa konyala miitopolwa oyindji moshilongo.
Iitopolwa mbyoka ongaashi uuzilo waZambezi, iitopolwa yimwe po miitopolwa iiyali yaKavango oshowo muumbugantu waNamibia.
Iitopolwa ngaashi Erongo, Otjozondjupa oshowo Omaheke oya mono oopresenda 40 dhomuloka pauyelele mboka wa gandjwa kuDirkse.
Omwaalu owala omushona gwaakwashigwana yomoofaalama muuninginino wErongo oshowo muuzilo waMaheke nondoolopa yaTjiwarongo ya mono omuloka gwoopresenda dhili po 70.
Olopota oya tsikile kutya oshitopolwa shuuninginino waZambezi osha dhidhilikwa onkalo yoshikukuta ya faathana naandjoka ya dhidhilikwa moshitopolwa shoka oomvula 59 dha piti, momvula yo 1964/5 oshowo momvula yo 2002/3.
Lwopokati mpoka oshitopolwa shuuzilo waZambezi osha mono omuloka gwoopreseda dhi li po 60 n0 80 pokati komwedhi Kotomba naApilili.
Omidhingoloko dhimwe moshitopolwa shaKavango odha mono omuloka gu li nawa mwakwatelwa Mashare moka mwa dhidhilikwa omuloka gu li poopresenda 91, gwoomililita 513.
Omudhingoloko ngoka ogwa landulwa koRuuga moka mwa lokwa komvula yoopresenda 65 yoomililita dha thika po 315.2. Rundu oshowo Ndonga-Linena omwa dhidhilikwa oopresenda 59 oshowo 47 dhomuloka.
Omahala gamwe ga hupako oga mono omuloka gu li pevi lyoopresenda 45. Dirkse okwa popi kutya kwiikwatelelwa komauyelele ngoka ye na oshikukuta shika osho shimwe shomiikukuta iinene ya dhidhilikwa moshilongo na oshi li oshitiheyali mondjokonona kwa hololwa kutya moomvula ngaashi 1960/61 , 1997/98 1964/65 odha li dha dhidhilikwa oshikukuta oshinene miitopolwa yaKavango.
Iitopolwa yonooli yoshilongo ngaashi Ohangwena, Oshana, Omusati oshowo Oshikoto okwa lopotwa ya dhidhilike owala omuloka gwetata lyetata muKotomba gwomvula ya piti oshowo Apilili gwonuumvo.
Olopota yondjele gomeya moondama dhomoshilongo ndjoka ya pitithwa mOmaandaha oya holola kutya ondjele yomeya moondama onene ndatu ndhoka hadhi gandja omeya koshilandopangelo oyi li poopresenda 18.8 okuyeleka noopresenda 35.1.
JANA-MARI SMITH
Oshiwike sha piti oshilando shaVenduka osha tseyitha omilandu dhekwatonawa lyomeya, ngoka kwa tegelelwa ga kwatwe nawa noopresenda dhi li po 15 omanga kuyele momwedhi nguka, Omupresidende Hage Geingob a tseyitha kutya onkalo yoshikukuta moshilongo oya ninga onkalo yopaulumomhumbwe.
Olopota ndjoka ya pititha koNMS oya holola kutya omuloka gwa nkundipala ogwa dhidhilikwa konyala miitopolwa oyindji moshilongo.
Iitopolwa mbyoka ongaashi uuzilo waZambezi, iitopolwa yimwe po miitopolwa iiyali yaKavango oshowo muumbugantu waNamibia.
Iitopolwa ngaashi Erongo, Otjozondjupa oshowo Omaheke oya mono oopresenda 40 dhomuloka pauyelele mboka wa gandjwa kuDirkse.
Omwaalu owala omushona gwaakwashigwana yomoofaalama muuninginino wErongo oshowo muuzilo waMaheke nondoolopa yaTjiwarongo ya mono omuloka gwoopresenda dhili po 70.
Olopota oya tsikile kutya oshitopolwa shuuninginino waZambezi osha dhidhilikwa onkalo yoshikukuta ya faathana naandjoka ya dhidhilikwa moshitopolwa shoka oomvula 59 dha piti, momvula yo 1964/5 oshowo momvula yo 2002/3.
Lwopokati mpoka oshitopolwa shuuzilo waZambezi osha mono omuloka gwoopreseda dhi li po 60 n0 80 pokati komwedhi Kotomba naApilili.
Omidhingoloko dhimwe moshitopolwa shaKavango odha mono omuloka gu li nawa mwakwatelwa Mashare moka mwa dhidhilikwa omuloka gu li poopresenda 91, gwoomililita 513.
Omudhingoloko ngoka ogwa landulwa koRuuga moka mwa lokwa komvula yoopresenda 65 yoomililita dha thika po 315.2. Rundu oshowo Ndonga-Linena omwa dhidhilikwa oopresenda 59 oshowo 47 dhomuloka.
Omahala gamwe ga hupako oga mono omuloka gu li pevi lyoopresenda 45. Dirkse okwa popi kutya kwiikwatelelwa komauyelele ngoka ye na oshikukuta shika osho shimwe shomiikukuta iinene ya dhidhilikwa moshilongo na oshi li oshitiheyali mondjokonona kwa hololwa kutya moomvula ngaashi 1960/61 , 1997/98 1964/65 odha li dha dhidhilikwa oshikukuta oshinene miitopolwa yaKavango.
Iitopolwa yonooli yoshilongo ngaashi Ohangwena, Oshana, Omusati oshowo Oshikoto okwa lopotwa ya dhidhilike owala omuloka gwetata lyetata muKotomba gwomvula ya piti oshowo Apilili gwonuumvo.
Olopota yondjele gomeya moondama dhomoshilongo ndjoka ya pitithwa mOmaandaha oya holola kutya ondjele yomeya moondama onene ndatu ndhoka hadhi gandja omeya koshilandopangelo oyi li poopresenda 18.8 okuyeleka noopresenda 35.1.
JANA-MARI SMITH
Comments
Namibian Sun
No comments have been left on this article